Inimesel on kaks kätt ja jalga. Insuldi üheks levinumaks tagajärjeks on ühe kehapoole halvatus. Pärast insulti võib minna kahte moodi:

1. Lihtsama vastupanu tee - inimene hakkab varasemast enam kasutama oma tervet kätt ja jalga.
   Haige kehapoole kasutamisel on liigutused kohmakad ja tegevused võivad ebaõnnestuda. Ühe käega õnnestub paljud toimingud ära teha ning ka liikumisel on kindlam tunne toetuda tugevamale jalale. Selline käitumisviis automatiseerub päris kiiresti. Tulemuseks on see, et terve kehapool saab tugevamaks ja halvatud kehapool jääb veel nõrgemaks. Pikas perspektiivis pärsib selline kehakasutus arengut.
2. Raskema vastupanu tee - inimene püüab vaatamata raskustele kasutada oma halvatud kätt ja jalga.
   Seda tehes kogeb ta tõenäoliselt ebaõnnestumisi ja frustratsiooni. Sellel teekonnal püsimiseks on vaja toetust, spetsialiste ja lähivõrgustikku, kes töötavad sama eesmärgi nimel – taastada, mitte kompenseerida. Järjepideva töö tulemusena võivad insuldijärgselt kadunud funktsioonid taastuda.
   Pikas perspektiivis tagab see algselt raskemana näiv variant parema elukvaliteedi.

Halvatud kehapoole stimuleerimisele saab kaasa aidata juba esimest insuldijärgsest päevast, paigutades patsiendi õigesti palatisse. 


Öökapp, laud jms tuleks asetada patsiendi halvatud poolele. Nii peab patsient asjade kättesaamiseks keerama end üle halvatud kehapoole, seda samal ajal stimuleerides.
Sama paigutuse puhul peab patsient end istesse tulekuks üles lükkama halvatud kehapoole abil, mis on heaks treeninguks.
Mõnikord kaasnevad insuldiga ruumi ja kehataju häired (nt hakatakse tahtmatult ignoreerima oma haiget kehapoolt või halvatusepoolset vaatevälja). Pildil olev ruumipaigutus soodustab nendel patsientidel tähelepanu viimist kahjustatud poolele.

Insuldiabi füsioterapeut õpetab patsiendile konkreetsed tehnikad, mis aitavad halvatud kehapoolt taas liikumisse kaasata. 


Lisainfo ja broneerimine