Neuroplastilisus - aju supervõime
Aju koosneb umbes 80 miljardist neuronist ning nagu lihaski, vajab hästi toimimiseks pidevat treeningut. Treeninguks on kõige uue õppimine ning selle harjutamine. Headeks näideteks on keeleõpe, muusikainstrumendi käsitlemine, tantsusammude, lauamängu või tehnikavidina õppimine.
Uue oskuse pideval kordamisel see oskus täiustub ning muutub ühel hetkel automaatseks. Nii olemegi ise oma aju kujundanud.
Aju on kohanemisvõimeline. Kui kannaksime kaks päeva järjest silmaklappe, hakkaks meie nägemiskeskus lisaks reageerima häälele ja puudutusele. Samas, kui võtaksime silmaklapid ära, kaoks see funktsioon ühe päevaga.
Huvitaval kombel on läbi visualiseerimise võimalik arendada erinevaid päriselulisi oskusi, sest tegevuse kujutlemine ja sooritamine aktiveerivad ajus samu piirkondi. Visualiseerimistehnikaid kasutavad sageli edukalt tippsportlased, kes töötlevad peas samm sammult läbi oma spordispetsiifilise soorituse alates stardijoonele tulekust kuni võidu tähistamiseni. Mentaalpraktika rakendamisel on muutusi aju hallaines tuvastatud juba nädalase harjutamise järgselt.
Aju võib ka pärast vigastust, näiteks insulti, enda struktuuri ümber korraldada, luues ajurakkude vahel uusi ühendusi. Aju terve osa on võimeline üle võtma vigastatud ajuosa funktsioone. Selle tulemusena on võimalik insuldijärgselt kadunud oskusi uuesti õppida.
Närvisüsteemi võimet muutuda ja kohaneda kogu elu vältel vastusena seesmistele ja välistele stiimulitele nimetatakse neuroplastilisuseks. Neuroplastilisus on neurorehabilitatsiooni sh insuldijärgse kodufüsioteraapia toimimise aluseks.
Selleks, et neuroplastilisust nii igapäevaelus kui taastusravis maksimaalselt ära kasutada, tuleb jälgida kindlaid reegleid.
Neuroplastilisuse printsiibid taastusravis
| 1. Kasuta või kaota | Oskused, mida me ei arenda, jäävad kehvemaks. |
| 2. Kasuta ja arenda | Oskused, mida arendame, saavad paremaks. |
| 3. Spetsiifilisus | Treenida tuleb spetsiifiliselt neid konkreetseid oskusi, mida soovime arendada. |
| 4. Kordamine loeb | Neuroplastilisuse esilekutsumiseks on vajalik piisav õpitu kordamine. |
| 5. Intesiivsus loeb | Neuroplastilisuse esilekutsumiseks on vajalik piisav treeningu intensiivsus. |
| 6. Aeg loeb | Neuroplastilisust on võimalik esile kutsuda igal ajahetkel. Varajase sekkumise korral on avatud soodsaim ajaaken taastumiseks. |
| 7. Asjakohasus loeb | Tulemuse saavutamiseks peab treenitav oskus olema patsiendi jaoks mõttestatud ning oluline. |
| 8. Vanus loeb | Noored inimesed taastuvad kiiremini kui vanemad, kuid areng on võimalik igas eas. |
| 9. Ülekandumine | Ühe oskuse harjutamine aitab sageli omandada teisi sarnaseid oskusi. |
| 10. Takistamine | Kompensatoorsete tegevuste või tehnikate kasutamine võib takistada soovitud oskuste omandamist. Aju ei tee vahet heal ja halval õppimisel. |
Allikas: Norman Doidge (2014) Muutuv Aju. Pilgrim kirjastus.